Keeled

estonian  finnish  English  

Pakkumised...

€515.00  €399.00
Säästa: 23%
€1,015.00  €899.00
Säästa: 11%
€265.00  €199.00
Säästa: 25%
€1,200.00  €999.00
Säästa: 17%

ÜLEKANNE, SULARAHA, KREDIITKAART või PAYPAL

PayPal Accepted Here

Puuküte 21. sajandil?

Märkimisväärne hulk eestiaegseid, aga ka Stalini-ajastu maju on jätkuvalt ahiküttega. Maakodudest ja suvilatest rääkimata. Tihti lammutatakse remondi käigus ahjud välja ja asendatakse mõne teise kütteliigiga, aga renoveerima asudes võiks kaaluda ka vanade ja uute küttelahenduste kombineerimist. K-rauta veevarustuse, kütte ja ventilatsiooni tootejuht Toomas Karuks räägib, kuidas anda uus elu vanale ahjule ja puupliidile.

Küttekollet saab renoveerida

Kui majal on säilinud vana ahi, puupliit või kamin, siis tuleb hinnata selle seisukorda.
Vanade majade ja maakodude küttekolded on enamasti väheökonoomsed. Seetõttu kerkibki küsimus – kas renoveerida, ehitada uus või hoopis puuküttest loobuda.

Enamasti on renoveerimine soodsam kui uue rajamine, aga mitte alati. Kui ahi või puupliit on hästi säilinud, siis on arukam see renoveerida. Näiteks vanale pliidile saab osta uue pliidisüdamiku, mida müükase ka komplektis praeahjudega. Neid valmistatakse siinsamas Eestis, kus tootjad on arvestanud meil levinud vanade pliitide standardmõõtudega ning pottseppade nõuannetega. Südamiku vahetus pole keeruline, küll aga must töö, sest kogu vana pliidikolle tuleb korralikult puhastada ja alles siis uus sisu sisse panna. Vana ja uue kombinatsioon näeb enamasti välja omanäoline ja efektne.

Kui vanast ahjust või pliidist on kivid välja kukkunud, tuleb ahi renoveerimiseks lahti võtta. Tihti on selles faasis mõistlikum ehitada juba uus ahi. Kui vana kütteaset ei renoveerita, siis võib selle asemele ehitada puuküttega savitellistest soojasalvestava ahju või paigaldada keskküttepliidi, mille kasuks räägib enamasti nii kasutusmugavus, ökonoomsemad materjalid kui ka ilus välimus. Ahjust või puupliidist sootuks loobumist soovitaks ilmselt vaid puhul kui ruumikitsikus on väga suur või põrand ahju enam ei kanna. Üldiselt on puuküte ka tehnika- ja digilahenduste ajastul nii üks soodsamaid kütteliike kui ka mõnusa kodusoojuse looja.

Ahi hoiab toasooja mitu päeva

Kui ahi jääb maja peamiseks kütteallikaks, siis on võimalik valida kamin-ahju, soojust salvestava ahju ning pliidi vahel. Kamin-ahi hoiab sooja 12-24 tundi ning salvestav ahi 24-36 tundi. Ahju saab lasta ehitada pottsepal või osta poest valmis kujul. Ise ahju omal äranägemisel ehitama hakata ei tohi, see töö tuleb jätta professionaalidele. Valmis kolde miinuseks on küll kõrgem hind, kuid plusspoolele saab paigutada pika ja reaalselt kehtiva garantii ning ilusa ja ootuspärase viimistluse.

Kõige suurema kasuteguriga on massiivsed ahjud, mis akumuleerivad kivimassi kuumust ning püsivad pärast kütmist soojana kaks kuni kolm ööpäeva. Kogukas ahi eraldab sooja pikemalt ja ühtlasemalt kui väike ahi ning on võimeline kütma kogu maja. Kuna ahi peab taluma suuri temperatuurikõikumisi, siis peab küttekolde materjal olema kvaliteetne. Sellise ahju soojasalvestuse tagab piisavas mahus ja sisustusega sobivas toonis savitellistest kivimass. Igal plussil on siiski ka oma miinuspool – massiivsed kiviahjud on kõrge hinnaga ning nõuavad sobivat ja kandvat aluspõhja ehk päris igale põrandale need ei sobi.

Pliit on vana kodu süda

Lisaks sooja salvestavale ahjule, hoiab toa soojana ka traditsiooniline puupliit või keskküttepliit. Neid võib kasutada nii kütmiseks kui söögivalmistamiseks. Keskküttepliit on tänapäevane lahendus, mis kütab vesiradiaatoreid ning tarbevett ning toimib sisuliselt klassikalise keskküttena. Sellise pliidiga saab kütta ära väiksema maja ehk kuni 150 ruutmeetrit. Kui keskküttsüsteemiga ühendada akumuleeriv paak, siis püsivad radiaatorid soojana ka pärast pliidi kütmise lõpetamist.

Samas võib uuesti üles ehitada ka traditsioonilise vana puupliidi, mis mõjub eriti šikilt vanas maamajas või viiekümnendate hõngus renoveeritud linnakodus. Töö võib ette võtta ka ise, aga algajatel on soovitav pliidi ehitamisel kaasata professionaale, kes oskavad kõigi nüanssidega arvestada. Kui pliit juba kord ehitatud on, siis tasub seda lisaks disaini- ja kütteelemendina kasutamisele rakendada ka toidutegemiseks, sest puupliidi ahjus vaaritatud toit on hoopis teise maistega kui elektriahjus valminu.

Kamina saab kütma panna

Meie esivanemad küttekaminaid ei tundnud. See on tänapäevane leiutis, mille üheks eesmärgiks on olla oluline osa kodu sisustusest. Teisalt on müügil palju praktilist väärtust omavaid kaminaid, mis annavad sooja nii kütmise ajal kui pakuvad ka sooja salvestamise võimalust.

Ahjuga võrreldes on kamin enamasti palju kergem, seda saab paigaldata ka näiteks puumaja teisele korrusele. Kaminat valides peab alustama otsusest, millist otstarvet kamin lisaks silmailule täitma hakkab. Kuna kaminate hinnad on väga erinevad, siis on tähtis läbi mõelda kõik detailid – köetav pind, kasutusmugavus, kaasnevad kulud, pakutav garantii ning ootused välimusele.

Lihtsad malmist kaminad annavad kiiresti sooja, on vastupidavad ning hinnalt soodsad. Kui on soov kütta kogu maja, siis võib kasutada kaminasüdamikule rajatud õhk- või vesiküttekaminat. Esimesel puhul ehitatakse malmist või terasest südamikule soojakapp. Selles soojeneb õhk juhitakse torude abil teistesse ruumidesse laiali. Veeküttekamina puhul on malmist või metallist südamiku külge ehitatud veesärk. Köetud vesi juhitakse väljaehitatud radiaatoritega keskküttesüsteemi.

Allikas: http://kasulik.delfi.ee