Sivu 2

Korduma kippuvad küsimused.

Kui suure võimsusega kaminat mul vaja on?

Kaminate/pliitide võimsus (tehnilistes andmetes näidatud ka kui nimivõimsus) on ostja jaoks üsnagi subjektiivne näitaja, mis määratakse projekteerimise käigus ning mille juures olulisim tegur on kolde suurus, ehk siis, mida suurem kolle seda rohkem mahub sinna korraga puid ja seega seda suurem on kamina nimivõimsus.

Ostja jaoks kehtib siin aga enam-vähem sama rusikareegel, et 1m2 kütmiseks on vajalik 100W võimsust (arvestatud on 2,5m kõrguse ruumiga).

Kuid kuna kaminate/pliitide kütmise juures on tegev Inimene, siis oleneb reaalne võimsus reaalses elus kümnetest eri teguritest, millest olulisemad oleksid:

  • küttepuude seisukord;
  • korstna seisukord;
  • kütmisharjumused.

Kamin/pliit ei tõmba, ajab sisse?

Siin kehtib kuldne lause, et kamin ei peagi tõmbama vaid korsten tõmbab.

Iga kamina/pliidi tehnilistes andmetes on toodud ära nõutav tõmme korstnas (näiteks bar'ides). Reaalses elus on vast kõige lihtsamaks mooduseks kontrollida korstnas tõmmet pottseppadelt tuntud viisil, ava ette kuhu plaanitakse kamin/pliit paigaldada asetage ajaleht ning kui korstnas olev alarõhk suudab selle vastu korstent imeda ning seal hoida peaks olema tõmme piisav pea igasuguse küttekeha paigaldamiseks.

Samas tuleb arvesse võtta, et korstna tõmmet mõjutavad väga mitmed välised tegurid, millest olulisemad oleks:

  • korstna üldine seisukord;
  • välistemperatuur;
  • korstnakivides sisalduv niiskus;
  • köetava ruumi õhuvahetus.

Kas sellel kaminal/pliidil on isepuhastuv klaas?

Klaasi puhtana püsimine oleneb eelkõige kasutatavast kütusest ehk siis puude seisukorrast ning nõuetekohasest õhu juurdevoolu reguleerimisest. Süttimise faasis on paratamatu osaline tahmaosakeste kondenseerumine ukse klaasile kuna kolde madala temperatuuri tõttu ei ole põlemine "puhas" kuid kuiva puidu ja õieti reguleeritud õhu juurdevoolu korral peab hiljemalt söe "miilamise" faasis klaasile kondenseerunud tahm ära põlema. Plastist jäätmete põletamine võib kamina/pliidi ukse klaasi kahjustada jäädavalt.

Kas minu maja kütmiseks piisab sellest kaminast/pliidist?

Üldjuhul on valmiskaminad/pliidid mõeldud ikkagi lisakütte allikaks, mitte kogu maja korteri küttevajaduse rahuldamiseks isegi kui tehnilistes andmetes toodud võimsusnäitajad tunduvad piisavad. Kuna kehade soojasalvestusvõime on otseses seose nende massiga siis valmiskaminate/pliitide 100-200kg kaal ei ole piisav sellise hulga soojusenergia salvestamiseks, mida läheb vaja ruumide soojana hoidmiseks pikema aja vältel. Lisaks on valmiskaminate/pliitide soojavahetus ehitatud üles konvektsioonile, mis tähendab õhu kiiret liikumist kaminate/pliitide vahetus läheduses ja seega nende kiiret jahtumist. Esmase kütteallikana sobivad ikkagi kohapeal ehitatud massiivsed, suure soojasalvestusvõimega ahjud.

Minu ostetud kamin/pliit ajab ebameeldivat haisu tuppa!

Kuna metalli töötlemise juures kasutatakse mitmesuguseid määrdeaineid siis on paratamatu, et esimestel kütmistel need määrdeained põlevad ning eritavad seega mõningal määral ebameeldivaid lõhnasid. Lisaks sellele on kuumakindlad värvid, mida kaminate/pliitide jpt. detailide korrosiooni eest kaitsmiseks kasutatakse enamasti 2-komponentsed ning nad saavutavad oma lõpliku tugevuse ehk kinnituvad peale esimesi kuumenemisi.

Kas ma võin selle kamina/pliidi ühendada olemasoleva soojamüüriga?

Ilma eelneva lisainformatsioonita peab kliendile ütlema paratamatult, et ei saa. Aga tegelikkuses oleneb ikkagi kõik kamina/pliidi ühenduskohas olevast alarõhust ehk tõmbest, kuna soojamüüri võib antud juhul vaadelda kui korstna osa. Kogemuse põhjal võib öelda, et 90% juhtudest ei tekita kamina/pliidi ühendamine soojamüüriga probleeme, kuid erijuhtudel võib see tekitada probleeme tõmbega.

Kas ma tohin selles kaminas põletada majapidamises tekkivaid olmejäätmeid?

Paljud Eesti omavalitsused on oma määrustega keelustanud igasuguste olmejäätmete põletamise küttekolletes. Põlevate jäätmete põletamisel tuleb igal juhul olla äärmiselt ettevaatlik ning teha seda väikeste koguste kaupa. Absoluutselt lubamatu on küttekolletes põletada jäätmeid, mis sisaldavad polüvinüülkloriidi (PVC), polüuretaani (PUR) ja polüamiidi (PA), neid aineid sisaldavad näiteks margariini pakkide kaaned, kirkad plastpudelid, laste mänguasjad, sisustusmaterjalid, vahtplastist tooted, vorsti pakendid jpm.

Minu kamina/pliidi tuharest on väändunud ja shamottkividest kolde vooder purunenud?

Need on kõige kindlamad märgid hoolimatust suhtumisest oma kaminasse/pliiti olgu selle põhjuseks siis valede küttematerjalide kasutamine (nt. kivisöega kütmine) või tuhakasti tühjendamata jätmine, mille tulemusel ei pääse piisaval hulgal õhku liikuma läbi tuharesti põhjustades sellega kolde kasuteguri langemise ning tuharesti väändumise ja purunemise.

Kas minu kamina/pliidi klaas on kuumuskindel?

SVT toodete juures on kasutatud mineraliseeritud klaasi, mille kuumataluvus ulatub 800 kraadini. Tooteid paigaldades ja kasutades tuleb olla eriti ettevaatlik, kuna klaas ei erine vigastustele ja mehhaanilistele löökidele vastupidavuse poolest tavalisest klaasist. Klaasid on kinnitatud suhteliselt nõrgalt, et vältida pingete tekkimist klaasis. Siiski on võimalik, et esimestel kütmiskordadel tekib klaasi pragu, mis on tingitud pingest. Pragude tekkides palume Teil viivitamatult võtta ühendust tootja või maaletoojaga.

Millega on soovitav puhastada kaminaklaase?

Klaase võib puhastada ainult siis, kui nad on jahtunud. Klaase on kerge puhastada tuhaga - selleks tuleks niiske majapidamispaber teha tuhaga kokku ja sellega klaas puhastada. Klaas tuleb kuivatada puhta majapidamispaberiga.

Tagasi
IP aadress: 54.224.102.26