Page 7

Liiga madal temperatuur
Kui tõmme on nõrk, siis kolde ja sealt edasi liikuva suitsu temperatuur on madal. Kui
köetakse kinnise ahjuuksega või ainult pooleldi avatud siibriga, siis liiguvad gaasid korstnas aeglaselt, jahtuvad seetõttu kiiremini ja ladestuvad lõõridesse, tekitades neid tuleohtlikku pigi.
Selle põhjuseks võib olla kas üleni kitsas või mõne kitsema osaga suitsulõõr. Sellele tuleb mõelda juba ehitamise ajal.

Keerised
Poolkinnisest siibrist ülalpool tekivad tõmmet segavad keerised, mistõttu peab kütma täiesti lahtise siibriga.
Keerised tekivad ka siis, kui suitsulõõrid avanevad korstnasse ühel kõrgusel. Need tuleb ehitada erinevatele kõrgustele.
Ka liiga lai lõõr nõrgendab tõmmet. Üks tüüpilisi vigu on korstna ülaosas lehtrina laienev korstnapits. Kui kuum õhk jõuab kitsast osast avarasse, siis tekkivad enne õhu väljumist keerised, mis tõmmet nõrgendavad. Korstnapitsi ots peaks olema ülejäänud osast mõni sentimeeter kitsam.

Liiga pikk korsten
Halva tõmbe põhjuseks võib olla liiga pikk korsten. Seda esineb tavaliselt kõrgete ja kütmata pööningutega majades. Suits jahtub selles osas väga kiiresti. Külm suits hakkab ülespoole liikumise asemel alla tagasi tungima. Pealegi ladestuvad külmas suitsus olevad ained lõõri seintele, tekitades süttimisohtlikku pigi ja lagundades korstnat. Selle puuduse kõrvaldamiseks tuleb pikk korstnaosa soojustada, milleks sobib hästi mineraalvill.

Külm välisõhk
Tõmmet võib takistada ka külm välisõhk, mis tungib lõõri lahtise puhastusluugi või üht lõõri teisesest eraldavates vaheseintes olevate pilude kaudu. Kui lõõrid eraldada ja teha neile eraldi puhastusluuk, paraneb tõmme tunduvalt.

Harv kütmine
Kui ahi on mitu päeva kütmata, siis jahtub ta niivõrd, et tõmme kaob. Pliit võib ka palava ilmaga suitsu sisse ajada. Lõõris olev jahedam õhk langeb allapoole ja kisub väljast sooja õhku kaasa, korsten töötab justkui tagurpidi. Selle vastu aitab korstnalõõri eelsoojendamine, tehes algul koldesse väikese tule, näiteks ainult paberiga.

Palava ilmaga võib läbi korstnajalas asuva puhastusluugi suits keldrisse tungida, kui pliit ei tõmba.
Kui ahju ja pliidi suits läheb samasse korstnasse, pliit aga ajab palava ilmaga suitsu sisse, siis aitab harilikult, kui põletada enne ahjus pabereid või teha sinna suurem tuli.
Mõnikord pistetakse põlev paber tahmaluugi kaudu korstnalõõri. Seda siiski ei soovitata. Kui korsten on puhastamata, siis võib seal olev tahm ja pigi süttida.

Tuul ja kõrged takistused
Suitsu võib sisse ajada kange tuulega, kui maja ümber on kõrgemaid hooneid, katuseid ja isegi puid. Selle vältimiseks tuleb teha ümberehitusi, kas tõsta korstna kõrgust või paigutada sellele lisaseade, mis toimib nagu tuulelipp, pöörates end vastu tuult.

Vaata, mis naaber teeb
Suitsu võib sisse ajada ahi, mida parajasti ei köetagi. Siis tuleb see kellegi teise ahjust, kui lõõrid on valesti ehitatud. Sel juhul võivad suitsu täis olla mitte ainult sama korruse ruumid, vaid ka alumised ja ülemised. Nii on juhtunud, et näiteks naaber teisest trepikojast paigaldas kamina, kuid tegi seda valesti, suits satub kuidagi vahelagede vahele ja levib nii üle maja.

Millal käis korstnapühkija?
Kui tõmme oli algul hea, ajapikku aga halveneb, siis on lõõristik tahma või lendunud tuhka täis ja vaja kutsuda korstnapühkija. Kui sellega viivitada, siis lõõrid pigituvad ja tulekahjuoht sellevõrra suureneb.


Artikli autor: Tiit Tambi

Kasutatud allikaid:
1. Arvo Veski. Ahjud, pliidid, kaminad. “Valgus”, Tallinn, 1998
2. Müüritud küttekolde ehitus. “Ehitame” kirjastus, Tallinn
3. Eesti Tuletõrjeliidu organiseeritavate korstnapühkijate kursuste materjalid.

Tagasi
IP aadress: 54.198.28.114